Pikk Aeg

Tööpraktika on nüüd läbi, või noh sai juba üleeelmine nädal läbi. Ja noh mida ma ikka öelda oskan, inimesed olid toredad, töö oli mõnus ja edasi tagasi sõitmist oli tohutult. Kui nüüd järgi mõelda, siis tahaks isegi kohe tagasi minna. Naljakas on see, et võib olla ma ei lähe kunagi nendesse kohtadesse tagasi ja ehk ei näe neid inimesi ka enam kunagi. Nii on imelik mõelda, kuna harjun kõige ja kõigiga päris ruttu ära ja siis natukese ajaga ongi kõik möödas.

Kuna me pidime tööl käima pea kaks nädalat, siis kõige targem oli natukeseks Helsinki elama jääda. Kolisime paariks päevaks Eliisa õe korterisse, keda sel hetkel kodus polnud. Korter oli imearmas ja nii hubane, esimesest minutist tundsin ennast kui kodus. Oleks tahtnud kõik need kaks kuud seal elada. Järgneb hunnikuga pilte minust, istumas ühe ja sama koha peal.

Hommiku smuuti

Viimase töönädala jooksul jõudsime veel  ühe "kodu" endale muretseda - nimelt minu teine couchsurfingu kogemus. Pärast pikka tööpäeva leidsime ennast uuest väiksest armsast kodust, koos imehea õhtusöögiga, arvatavasti parima söögiga üldse, mida ma siin olles saanud olen. Lisaks sellele saime toreda hommikusöögi ka, polegi ammu istunud korralikult laua taga ja söönud hommikust.

Igapäevased metroo sõidud ühest linna otsast teise.

Viimane päev teatris olles, otsustasime küpsetada rahvale tänutäheks kringli. Minu arvates on millegi küpsetamine nii mõnus tegevus ja kellegile kinkinda või anda enda tehtud asja on alati tore.